2007. aastal tuvastasid raadioastronoomid esmakordselt kusagilt universumi sügavusest pärineva niinimetatud kiire raadiopurske (fast radio burst - FRB). Nüüdseks on neid registreeritud kokku 85. Mõned päevad tagasi suudeti esimest korda teha kindlaks kust täpselt üks selline purse tuli.
Kiirete raadiopursete tekkemehhanism on endiselt tundmatu, kuid me teame, et need kõigest paar millisekundit kestvad sündmused peaksid tekkimise hetkel vabastama sama palju energiat kui meie Päike suudaks teha 10 000 järjestiku aasta jooksul. Meie raadioteleskoopides on aga nende signaalide tugevust võrreldud mobiiltelefoni tuvastamisega Kuu pinnalt.
Tänu pursete lühikesele elueale ja pealtnäha suvalisele asukohale on olnud väga keeruline teha kindaks nende täpset suunda. Enamus pursetest on olnud ühekordsed ning mõned korduvad. Paar aastat tagasi suudeti kindlaks teha, et üks korduv FRB pärineb 3 miljardi valgusaasta kaugusel asuva kääbusgalaktika tuumast. Ühekordsete FRB-de tuvastamine on olnud aga problemaatiline, kuna me lihtsalt ei tea kuhu selle toimumise hetkel vaatama peaks.
Nüüd suudeti Austraalias asuvas ruutkilomeetrises raadioobservatooriumis (Australian Square Kilometre Array Pathfinder - ASKAP) üks selline purse nii-öelda külmutada. Kuna observatoorium koosneb 36-st eraldiseisvast raadioteleskoobist jõuab FRB nendesse erinevatel aegadel, andes teadlastele võimaluse teha kindlaks selle täpne suund. Hiljem kasutati kolme maailma suurimat optilist teleskoopi (Keck, Gemini South ja Väga Suur Teleskoop), et seda kohta nähtavas valguses näha.
Tuli välja, et purse pärines 3,6 miljardi valgusaasta* kaugusel asuvast Linnuteega sarnaneva galaktika äärealadelt. Kui varasema korduva purske asukoht oli aktiivne galaktikatuum, siis viimane avastus osutab vanadest tähtedest koosneva suhteliselt rahuliku piirkonna poole. See tähendab, et nende raadiopursete tekkemehhanism on arvatust veelgi selgasem või siis tekivad korduvad ja ühekordsed pursked erinevatel põhjustel. Veel on vara öelda, aga vähemalt nüüd saame me neid senisest täpsemalt uurida.
FRB-de tuvastamisega saavad astronoomid koguda infot ka universumi ehituse ja koostise kohta. Samamoodi nagu nähtav valgus jaguneb klaasprismas värviseks spekriks, jaguneb raadiopurse galaktikatevahelist ruumi läbides erinevateks lainepikkusteks. Mõnes mõttes valgustavad need pursked hetkeks universumi läbi, andes aimu, kui palju ja millist ainet need oma teel kohtavad. Praegu tundub, et kõik klapib seniste kosmoloogiliste mudelitega, aga kes teab mida me avastame, kui FRB-de tuvastamine muutub igapäevaseks.
*Kuna antud galaktika asub meist 3,6 valgusaasta kaugusel, siis järelikult lahkus avastatud raadiopurse sealt 3,6 miljardit aastat tagasi. See oli ajal, kui elu Maal oli alles tekkinud.
Videoanimatsioon FRB asukoha tuvastamisest (allikas: CSIRO/Sam Moorfield):
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar