Sellel fotol paistab meile lähim täht (peale Päikese), mis kannab nime Proxima Centauri. Kuigi ta asub meist "kõigest" 4,2 valgusaasta kaugusel, ei ole seda Päikesest ligi kaheksa korda väiksema läbimõõduga ning oluliselt väiksema heledusega tähte võimalik palja silmaga näha. Tänu vesinikuvarude säästlikule kasutamisele särab see punane kääbustäht veel neli triljonit (!) aastat ehk 300 korda kauem kui universumi senine vanus.
Kääbuse orbiidilt on avastatud ka maa-sarnane planeet, mis tiirleb tähele umbes 20 korda lähemal kui meie Päikesele. Tänu Proxima Centauri suhtelisele jahedusele võib sellel kaugusel vesi isegi vedelal kujul püsida. Paraku kuulub Proxima muutlike tähtede hulka, mis tähendab, et aeg-ajalt tõuseb ta heledus dramaatiliselt. Sellises ebastabiilses keskkonnas on elul ilmselt väga keeruline tekkida.
 |
| Foto: NASA |
Erinevalt Päikesest ei ole Proxima Centauri üksiktäht, vaid kuulub koos Alpha Centauri A ja B-ga kolmiktähesüsteemi. Need kaks peatähte on suuruselt võrreldavad Päikesega ning on seetõttu ka hõlpsasti silmaga nähtavad (lõunapoolkeral Kentauri tähtkujus).
Võiks arvata, et lähema täheni pole inimkonnal väga raske reisida. Kuid tegelikuses kuluks näiteks kosmosesond Voyager 1 (mis kihutab 17 kilomeetrit sekundis) Proxima Centaurini jõudmiseks ühtekokku 73 775 aastat. Seda muidugi juhul kui ta selles suunas reisiks, mida ta ei tee.
Võrdluseks: kui Päike oleks korvpalli mõõtu, siis ploomi suurune Proxima Centauri asuks sellest 7000 kilomeetri kaugusel - umbes Eesti ja New Yorki vaheline vahemaa.
Sexige
VastaKustuta