1999. aastal orbiidile lennutatud Chandra röntgenobservatoorium* on pikemat aega vaadelnud meie Galaktika südames toimuvaid protsesse. Kuigi nähtavas valguses on see piirkond meie eest tähtedevahelise gaasi ja tolmu tõttu varjatud, suudame me röntgenkiirguses seal siiski üht-teist näha ja uurida.
All värskelt koostatud 360 kraadine visulatsioon Galaktika südamest ja seal toimuvatest vägivaldsetest sündmustest. Massiivse musta augu ümbruses tiirlevad kuumad hiidtähed puhuvad oma kiirgusega ringi mitmeid kümneid miljoneid kraade kuuma gaasi ja plasmat. Elu, kujul nagu me seda tunneme, ei saaks seal isegi parima tahtmise juures tekkida.
*observatoorium on saanud nime India-Ameerika astrofüüsik ja astronoomi Subrahmanyan Chandrasekhari järgi, keda kõik lihtsalt Chandraks kutsusid. Kõrge eani hämmastavalt viljakas teadlane andis hindamatu panuse tähefüüsika, mustade aukude ja relatiivsusteooria mõistmisesse. 1983. aastal anti talle elutöö eest üle Nobeli preemia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar