Kepleri kosmoseteleskoop lõpetas töö

R.I.P Kepleri kosmoseteleskoop. Eile teatas NASA, et nende 2009. aasta märtsis üles saadetud Kepleri kosmoseteleskoobil on viimaks kütus otsas ning see jääb oma pensionipäevi veetma Maast ohutul kaugusel ümber Päikese tiireldes. 2017. aasta seisuga oli Kepler avastanud/kinnitanud pea 2500 eksoplaneeti* ning tema poolt kogutud andmed annavad teadlastele tööd veel aastateks.

Kunstniku nägemus Kepleri kosmoseteleskoobist.

*eksoplaneedid on teiste tähtede ümber tiirlevad planeedid

Parim foto Linnuteest

Nagu iga astronoomiast pisutki huvitunud inimene teab, kuulub meie Päikesesüsteem Linnutee nimelise galaktika koosseisu. Selle 100-400 miljardist tähest koosneva ketta läbimõõduks pakutakse umbes 100 000 valgusaastat ning meie Päike asub selle keskpunktist kusagil 28 000 valgusaasta kaugusel. Kui seda ette kujutada kettagolfi kettana ja meie asume pigem selle äärealadel, siis on arusaadav miks me näeme Linnutee tähti üle taeva ulatuva heleda jutina. Seda nii Linnutee välisserva kui ka keskosa poole vaadates.

Et seda sama jutti lahutada individuaalseteks tähtedeks on vaja võimsaid teleskoope ning pikkade säriaegadega fotosid. Näiteks palja silmaga näeme öötaevas vaid umbes 5000 selgelt eristatavat tähte, millest üksikud kaugemad asuvad kusagil 4000 valgusaasta kaugusel. See on kõigest 4% Linnutee kogulaiusest.

Allolevalt lingilt on leitav kõige detailsem foto Linnutee keskosast, mis meile Maalt nähtuna paistab. See on tehtud Euroopa Lõunaobservatooriumile (ESO) kuuluva VISTA teleskoobiga Tšiili mägedes ning selle loomiseks kasutati tuhandeid üksikuid kokkumonteeritud kaadreid saades tulemuseks 108,500×81,500 pikslise resolutsiooniga foto.

Kuigi vaatepilt on hämmastav ja tähtede arv näib olevat loendamatu, paistab sellel fotol "vaid" 86 miljonit tähte. Ehk siis umbes 0,02 kuni 0,086 protsenti Linnutee galaktika kõikidest tähtedest. Selle põhjuseks on tõsiasi, et Galaktikas lenduv tolm ja gaas varjab meie jaoks enamuse Linnutee teisest poolest. Galaktikaid eneseid on aga Universumis kokku rohkem kui tähti Linnutees.

https://www.eso.org/public/images/eso1242a/zoomable/?fbclid=IwAR3o96yf6DAGFCuwoyWLEIwOFzohbgaRf3-Tk8QnFojapgWo8BDJzCBD-K8

Head zuumimist!

Tõravere observatooriumi külastus

Mõned fotojäädvustused meie laupäevasest väljasõidust Tartu tähetorni ja Tartu observatooriumi Tõraveres.

Mida me siis muuhulgas nägime ja teada saime?

Et Tartu tähetornil oli oma aja parima optikaga läätsteleskoop ning sellega töötanud astronoomid Struve ja Öpik on tuntud üle maailma. Tähetornist mõõdeti esimesena täht Vega kaugus (25 v.a.) ning alustati Struve kaare mõõdistamist. Lisaks saime oma käega proovida kui palju kaalub kilogramm erinevatel taevakehadel ning kuidas liiguvad planeedid ümber Päikese.

Tõraveres tutvusime tähistaeva ja tähtkujude asetusega, olime ise päikesekella osutiks ning katsusime enda käega Venemaal maha prantsatanud raudmeteoriiti. Lisaks nägime lähedalt satelliiti, uurisime Andromeeda galaktika ehitust, kuulsime Suurest Paugust ja inflatsiooniteooriast, võrdlesime Universumi suurimaid mõõtkavasid ja saime teada kuidas tekivad päikese- ja kuuvarjutused ning aastaajad.

Külastuse üheks tipphetkeks oli põhjamaade suurima 1,5 meetrise peapeegliga teleskoobi nägemine ja uurimine.

Suured tänud Tõravere astronoomile Jaan Vennikule huvitava jutu ja tutvustuse eest ning Tõrva avatud noortekeskusele ja Tõrva vallale ürituse võimalikuks saamise eest.

Kindlasti külastame Tõravere veel...

Virmalised lennukilt

Virmalised kuuluvad rohkem meteroloogia kui astronoomia valdkonda, kuid kuna ka nende nägemiseks tuleb vahel selge ilmaga pea kuklasse ajada, siis...

Alumised fotod on tehtud ameerika piloodi ja fotograaf Ross Franquemonti poolt lennates U-2 nimelise luurelennukiga üle 21 kilomeetri kõrgusel Arktika ja Gröönimaa kohal. Isegi sellisel kõrgusel jäävad virmalised lennuki jaoks püüdmatuks (virmaliste valgus asub 60 - 120km kõrgusel maapinnast), kuid sellegipoolest on vaatepilt pisut teistsugune kui maamunal seistes.

Lockheed U-2 lennuk loodi 1955. aastal eesmärgiga luuramaks Külma Sõja päevil venelaste tegemisi. Kuid tõenäoliselt on need fotod parimad, mis selle lennuki pardalt klõpsatud.

Kõiki Franquemonti fotosid näeb siit: https://extremerossphotography.smugmug.com/Extreme-Ross-Ph…/

Esimesed fotod Ryugu pinnalt

Eelmisel nädalavahetusel tegi Jaapani kosmoseagentuur JAXA ajalugu, klõpsates esimesed kaadrid asteroidi pinnalt.

Fotode autoriks olid kosmosesond Hayabusa2 poolt Ryugu nimelise asteroidi pinnale saadetud pisikesed "kulgurid", mis kujutavad endast kilogrammi raskuseid sensorite, rootorite ja kaameratega varustatud silidrikesi. Kuna umbes 1 kilomeetrise läbimõõduga asteroidi gravitatsioon on võrreldes Maaga 18 000 korda nõrgem, liiguvad kulgurid asteroidi pinnal hüpates ja hõljudes - sellest ka fotode hägusus.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis peagi kirjutab Hayabusa2 ennast taaskord ajalooraamatutesse, tuues asteroidilt kaasa pinnaseproovi. Proovi võtmine peaks aset leidma käesoleva kuu lõpus ning Maale peaks sond koos oma väärtusliku laadungiga jõudma 2020. aasta detsembriks.

Sond asus Ryugu poole teele 2014. aasta detsembris.