James Webb kosmoseteleskoop

Peale kahtekümmet aastat planeerimist, ehitamist ning ligi üheksa miljardi dollari suuruseks paisunud eelarvet on viimaks valminud ametlik järeltulija legendaarsele Hubble kosmoseteleskoobile - James Webbi kosmoseteleskoop.* NASA plaanib teleskoobi Päikese orbiidile saata millalgi järgmise aasta keskel.

Kui olete näinud mõnd eriti selget fotot kaugetest galaktikatest, nende parvedest või värvilistest udukogudest, siis tõenäoliselt on see klõpsatud Hubble poolt. "Kõigest" 2,4 meetrise peegliga teleskoop on 500 kilomeetri kõrgusel Maa kohal tiireldes vaba atmosfääri segavast mõjust ning kannab seetõttu "maailma võimsaima teleskoobi" tiitlit. Mis sest, et Kanaaridel asuv Gran Telescopio Canarias võib uhkeldada täpselt 8 meetrit suurema peapeegliga.

James Webb ja Hubble kosmoseteleskoopide suuruste võrdlus

James Webbi kosmoseteleskoobi kaheksateistkümne berülliumist valmistatud ja kullaga kaetud kuusnurkese liitpeegli koguläbimõõt on 6,5 meetrit ning teleskoobil on 22meetrine päikesevari. Need lubavad teleskoobil püüda Hubble'ga võrreldes kuni seitse korda rohkem valgust. See tähendab, et Webb näeb sügavamale kosmosesse (ja kaugemale ajas tagasi) kui ükski senine inimkätega valmistatud instrument - hinnanguliselt üle 13 miljardi valgusaasta. Tänu sellele avaneb meile vaatepilt, kus Suurest Paugust on möödunud kõigest mõnisada miljonit aastat ning esimesed galaktikad on/olid just tekkinud/tekkimas.

Erinevalt Maa orbiidil tiirlevast Hubble teleskoobist hakkab Webb tiirutama ümber Päikese. Taevatoru asetatakse Maast 1 500 000 miljoni kilomeetri kaugusele (ca 4x Kuust kaugemal) nii-nimetatud Lagrange'i punkti (L2), kus see saab vaatamata oma suuremale kaugusele Päikesest Maaga üheskoos ümber ematähe tiirelda. Selle asukoha eeliseks on teleskoobi praktiliselt Maa- ja Kuuvaba vaateväli.

Kui kaugele kosmoseteleskoobid universumisse näevad.

Paraku on sellisel lahendusel ka üks suur miinus - Webb'i ei saa erinevalt oma eelkäijast suure kauguse tõttu parandada või näiteks selle tühjenenud jõuallikaid vahetada. Seetõttu on Webbi elueaks planeeritud paberil kõigest viis aastat, mida loodetakse parimal juhul kümneni venitada. Kuid kes teab, jälgides SpaceX'i viimaseid saavutusi ülisuurte rakettide edukal lennutamisel, võib ka Webb'i teenindamine (lähi)tulevikus võimalikuks osutuda.

Igatahes Webbi üleslennutamisest järgmise aasta suvel või lõpus tõotab tulla üks kosmoseajastu närvesöövamaid sündmusi. Ühtlasi võib see aga sisse juhatada ka uue ajastu astronoomias ja kosmoloogias.

James Webb kosmoseteleskoop saab asuma Lagrange'i L2 punktis.

* Kui Hubble kosmoseteleskoop sai nime galaktikate loomuse ja universumi paisumise avastanud USA astronoomi Edwin Hubble järgi, siis James Webb'i kosmoseteleskoop on ristitud NASA teise administraatori James E. Webb'i järgi, kes mängis inimese Kuule lennutanud Apollo missioonide juures asendamatut rolli.