Artemis II värvilised vaated Kuule

Briti astrofotograaf ja kodanikuteadlase Damian Peachi töötlused Artemis II vaadetest Kuule. Fotode värviinfot on ettevaatlikult võimendatud, et välja tuua erinevate mineraalide ja elementide asukohad Kuu koores. Sarnaseid fotosid saab teha ka Maalt, kuid Artemis II lähivõtted Kuust vaid mõne tuhande kilomeetri kauguselt on oluliselt teravamad ja kvaliteetsemad kui Maalt tehtud fotod ligi 400 000 kilomeetri kauguselt.

Sinised alad kuuluvad titaani poolt rikastele basaltkivimitele, mis on alguse saanud iidsetest vulkaanivooludest. Selliseid alasid kohtab rohkem Kuu "meredes" ehk tumedamates ja siledamates alades. Punakad toonid tähistavad titaani pooles vaeseid, aga see-eest rauarikkaid mineraale. Sellistes paikades on rohkem vulkaanilist klaasi. Rohekad toonid näitavad alasid, kus titaani ja rauda on mõlemat mõõdukas koguses.

Taoline värviinfo annab teadlastele väärtuslikku informatsiooni Kuu geoloogilise ajaloo ja pinnakeemia kohta.

Kuu nähtuna "kõrvalt". See tähendab, et fotol ülemine Kuu pool vaatab Maa suunas. All paistab Kuu niinimetatud tagumine pool, mis on endiselt veidi halvasti mõistetud põhjustel merede poolest vaene. Kuu kestpunktist kella viie suunas paistab Idamereks kutsutud kokkupõrkejälg, mida enne Artemis II missiooni ei olnud inimsilmade poolt täies ulatuses nähatud. Foto: NASA/Damian Peach

Otsevaade umbes 1000 kilomeetrit laiale Idamerele (Mare Orientale). Foto: NASA/Damian Peach

570 kilomeetrine Hertzprungi Bassein (kraater). Arvatakse, et see moodustus veidi varem kui Idamere kokkupõrkejälg, kuna on näha, et Idamerest välja paisatud materjal on pikkade kokkupõrkeahelatena ületamas Hertzprungi kraatrit. Seda kraatrit pole võimalik Maalt vaadelda. Foto: NASA/Damian Peach

Lähem vaade Idamerele. Tuhatkond kilomeetrit lai kokkupõrkejälg tekkis umbes 3,8 miljardit aastat tagasi umbes 60 kilomeetrise asteroidi kokkupõrkel. Võrreldes Maal dinosauruste ajastu lõpetanud Chicxulubi kokkupõrkega, oli Idamere sünd oluliselt energeetilisem sündmus. Foto: NASA/Damian Peach

Veel üks vaade Idamerele. Maalt näeme sellest vaid üht serva. Foto: NASA/Damian Peach

Artemis II on maandunud

 Artemis II on maandunud.

Artemis II naaseb planeedile Maa

Eeloleval ööl jõuab kätte Artemis II kuumissiooni viimane ja kõige ohtlikum etapp – naasmine tagasi Maale. Alates hetkest, mil Integrity koos nelja astronaudiga Kuu juurest Maa poole suundus, on see sisuliselt meie poole kiirust kogudes kukkunud. Öösel, Eesti aja järgi umbes kell 02:45, eraldub skafandritesse riietunud astronaute sisaldav kapsel suuremast teenindusmoodulist ning siseneb Maa atmosfääri kiirusel ligi 11 kilomeetrit sekundis*. Sellisel kiirusel õhuga kohtudes kuumeneb kapsli kuumuskilp kuni 2760 kraadini ning kapsli ümber moodustuv plasma põhjustab juhtimiskeskusega umbes kuueminutilise sidekatkestuse. Meeskond tunneb selle kõige käigus umbes 4G tugevust jõudu – olles olnud ligi kümme päeva kaalutud olekus, kaaluvad nad justkui neli korda rohkem kui tavaliselt. Kapsli konstruktsioone ei ole missiooni käigus veel nii tugevalt proovile pandud.

Sellise vaatepildi avanemine tähendab, et atmosfääri sisenemine on õnnestunud. Fotol Artemis I missiooni lõpp kui Orioni kapsel ookeani maandus.

foto Artemis I missiooni Orioni kapslist peale maandumist 2022. aasta detsembris. Toona olid selle pardal vaid mannekeenid. Seekord on panused suuremad.

Kui kõik läheb hästi, siis umbes 11 kilomeetri kõrgusel maapinnast eraldub kapsli kohalt spetsiaalne titaanist kaitsekilp. Umbes 6 kilomeetri kõrgusel avanevad esimesed kaks langevarju, mille eesmärk on kapsli kiirus pidurdada umbes 60 meetrini sekundis ning kapsel püstises asendis stabiliseerida. Kolme kilomeetri kõrgusel eraldub kolm niinimetatud pilootlangevarju, mille ülesanne on välja tõmmata kolm hiiglaslikku pealangevarju (igaüks 35 meetrit lai), mis aeglustavad kapsli langemiskiiruse leebe seitsme meetrini sekundis. Orioni kapsel sulpsatab merre California osariigi San Diego lähistel Eesti aja järgi kell 03:04. Astronaudid vabastatakse oma (kahtlemata tugevalt lõhnavast) kapslist kõige enam kahe tunni jooksul ning lennutatakse Johnsoni Kosmosekeskusesse Houstonis, kus neile tehakse esmane tervisekontroll.

Kogu maandumise kõige pingelisem hetk on arusaadavalt kapsli esmane sisenemine atmosfääri ja need sidevabad kuus minutit, mil juhtimiskeskus ja astronautide omaksed ei saa teha muud kui oodata. Asja teeb riskantsemaks, et 2022. aasta detsembris kuu juures käinud mehitamata Artemis I missiooni järel avastati Orioni kapsli kuumuskilbil ootamatuid vigastusi. Näis, et atmosfääri sisenemine ja kõrge temperatuur olid seda kulutanud arvatust enam. Pärast kaks aastat kestnud uurimist otsustati Artemis II missiooni Orioni kuumuskilp jätta samaks, kuid kapsli sisenemistrajektoori muudeti veidi järsemaks. Loogika sellise otsuse taga oli, et nii veedab kapsel vähem aega kõrges stressiolekus ning kuumuskilp peaks kuluma vähem. Seda, kas selline otsus ennast ka õigustas, näeme juba varsti.

*Artemis II missiooni trajektoor võimaldab Maale naastes purustada järjekordse rekordi: kõige kiiremini Maa atmosfääri sisenenud mehitatud lennu oma. Eelmine rekord kuulub Apollo 10-le, mille kapsel sisenes kolme astronaudiga pardal 1969. aasta 26. mail Maa atmosfääri kiirusel 39 937 kilomeetrit tunnis (11,09 km/s). Artemis II peaks selle napilt (mõnekümne kilomeetriga tunnis) ületama.

Komeet C/2025 R3 on vaadeldav loetud päevad

Kuureisi vahele ka midagi veidi kaugemat. Nimelt on meie kevadtaevas juba mitu varahommikut võrdlemisi heledalt paistnud komeet tähisega C/2025 R3 (PanSTARRS). Kuigi selle näiv heledus ei ulatu palja silmaga nägemiseni, peaks seda olema võimalik näha binokliga. Ega enne teada ei saa, kui ei proovi. C/2025 R3 leiab mõnel järgneval varahommikul madalalt idataevast Pegasuse tähtkujust. Parim vaatlemise aeg on kella nelja ja viie vahel hommikul. Järgmise nädala teises pooles nihkub see Päikesele nii lähedale, et vaatlemine muutub võimatuks.

kodumaise astrofotograafi Viljam Takise jäädvustus komeedist C/2025 R3. Foto on tehtud 8. aprilli varahommikul ning koosneb tosinast 60-sekundilisest särist. Pilt on jäädvustatud läbi teleskoobi.

C/2025 R3 (PanSTARRS) avastati eelmise aasta septembris, kui see asus Päikesest 539 miljoni kilomeetri kaugusel. Hetkel paikneb see Päikesest juba vaid 81 miljoni kilomeetri kaugusel (Maast 132 miljoni kilomeetri kaugusel) ning saavutab Päikesele lähima punkti 19. aprillil. Siis on see meie kodutähest 74 miljoni kilomeetri kaugusel ning liigub ligi 60 kilomeetrit sekundis. Sellistes tingimustes võib komeet loodemõjude toimel laguneda. Kui see jääb siiski terveks, algab selle aeglustuv teekond tagasi Päikesesüsteemi äärealade poole. Paraku siis pole seda meie laiuskraadidelt kuigi mugav jälgida.

Komeedid on tavaliselt mitu kilomeetrit laiad, peamiselt jäädest (veejää, süsihappegaas, metaan, ammoniaak) koosnevad taevakehad, mis Päikese lähedusse sattudes hakkavad viimase soojuse mõjul aurustuma ehk sublimeeruma. Sellest gaasist moodustub komeedi ümber tuhandeid kilomeetreid lai ajutine atmosfäär, kooma. Teleskoopides näevad komeedid seetõttu sageli välja kui udused pallid. Päikesele veelgi lähemale jõudes (umbes Marsi orbiidi piirkonnas) muutub Päikese kiirgus nii tugevaks, et see hakkab koomat sõna otseses mõttes lükkama ja venitama komeedi sabaks. See saba võib ulatuda miljonite kilomeetrite pikkuseks. Kui tingimused on õiged, võivad tõeliselt võimsad komeedid või täpsemalt nende sabad muutuda Maalt selgelt nähtavaks. Mõned sellised “suured komeedid” on näiteks kuulus Halley komeet, mis külastab Päikesesüsteemi sisepiirkonda umbes iga 76 aasta järel. Üks viimaseid põhjapoolkera võimsaid komeete oli Hale–Bopp, mis rippus taevas mitmeid kuid 1997. aasta teises pooles.

Artemis II start lähiinfrapunas

Kel jäi Artemis II start nägemata, siis siin saab neid kaadreid vaadata lähiinfrapunas. Tänu infrapunavalguse omapäradele on taoline salvestus võrreldes nähtava valgusega enneolematult selge.

9-minutiline originaalversioon (koos kiirendite eraldumisega): https://images.nasa.gov/.../KSC-20260401-MH-SFL01-0001...

Antaares ja Artemis

Allolevatel fotodel saab Artemis II missiooni näha veidi teistsuguse nurga alt ja suursugusemas kontekstis. Nimelt otsustas astrofotograafiaprogrammi PixInsight meeskond jäädvustada Kuule suunduvat pisikest Orioni kapslit tõelise süvataeva taustal. See ei olnud just lihtne ettevõtmine, sest Orion asus pildi tegemise hetkel peaaegu täielikult valgustatud Kuust vaid 22 kraadi kaugusel ning Hispaanias, pildistamise asukohas, kõigest 20 kraadi kõrgusel silmapiirist. Siiski õnnestus teha 75 kolmekümnesekundilist säritust, mis töödeldi üheks fotoks ei millegi muu kui PixInsighti programmiga.

Antaares, kerasparved ja Artemis II. Autorid: Vicent Peris (OAUV), Juan Conejero, Alicia Lozano, Maribel Carracedo, Ana Carracedo. PixInsight, WeDoArt, AstroCamp.

Rohelisega Orioni kapsel fotol. Autorid: Vicent Peris (OAUV), Juan Conejero, Alicia Lozano, Maribel Carracedo, Ana Carracedo. PixInsight, WeDoArt, AstroCamp.

Foto ülemises servas on näha Skorpioni tähtkuju heledaimat tähte Antaarest, punast hiidtähte, mis asub meist umbes 550 valgusaasta kaugusel. Eestist on seda võimalik näha kevadeti vastu hommikut, kuid paraku ei tõuse see meie laiuskraadil kõrgemale kui neli kraadi. Antaarese ümber on näha helendavat tähevalgust peegeldavat udu.

Fotol paistavad ka kaks kerasparve. Neist kaugem, NGC 6144, asub Antaarest paremal, ning lähem M4 all paremal. Mõlemad parved arvatakse olevat tegelikult enam-vähem sama suurusega, kuid kui M4 asub meist umbes 6000 valgusaasta kaugusel, siis NGC 6144 tiirutab Linnutee ümber ligikaudu 33 000 valgusaasta kaugusel.

Kus aga on fotol Kuule suunduv Orioni kapsel? Selle leiab lühikese kriipsuna foto alumisest vasakust servast. Pildi tegemise hetkel asus see ja selle neli astronauti teleskoobist umbes 300 000 kilomeetri kaugusel – peaaegu täpselt üks valgussekund.

Foto kogusäriaeg on 37 minutit. Kasutatud teleskoop 35-sentimeetrise peegliga PlaneWave DeltaRho 350, kaameraks 150-megapiksline Moravian Instruments C5A-150M ning filtriks Baader R.

Allikas: https://pixinsight.com/gallery/artemis-ii/index.html

Autorid: Vicent Peris (OAUV), Juan Conejero, Alicia Lozano, Maribel Carracedo, Ana Carracedo. PixInsight, WeDoArt, AstroCamp.

Fotod Artemis II Kuu möödalennust

Jätkame Artemis II lainetel...

Kuu lähistelt on värskelt alla laetud parimad klõpsud tänahommikusest Kuu möödalennust, mida tunnistasid ja jäädvustasid Artemise astronaudid Jeremy Hansen, Christina Koch, Victor Glover ja Reid Wiseman. Tehtud fotode seas on tõelisi pärleid ning soovitatav on neid vaadata täissuuruses.

Hetkel saab seda teha siit: https://images.nasa.gov/

PS Endiselt paneme kõigile südamele, et mitte jagada kõiki sotsiaalmeedias ilmuvaid fotosid tõeliste pähe. Võtsinguid on isegi interneti kohta praegusel ajal tavapäratult palju. Kui suurepärasena tunduva foto allikas ei ole ametlik NASA või ESA lehekülg, siis tasub jääda kahtlevale seisukohale.

Maasirp 400 000 kilomeetri kauguselt Kuu juurest.

Artemis II komandör Reid Wiseman vaatamas kapsli aknast välja.

Kuu niinimetatud esikülg on siin fotol Kuu vasakus küljes. Üleval keskel Idamereks kutsutud iidne kokkupõrkejälg, mida Maalt praktiliselt ei näe.

Maaloojang Kuu taha.

Maatõus Kuu pimeda (ja sakilise) silmapiiri tagant.

Päikesevarjutus. Päike asub Kuu taga. Helendava kumana paistab Päikese kroon ja ilmselt mingil määral soiaagivalgus. Paremal all osas on planeedid (vasakult) Saturn, Marss ja Merkuur.

Vasakul Veenus. Päikese kummituslik kroon ja soidaagivalgus paistavad Kuu tagant.

Kuu tagakülg on eriti kraatriarmiline

Astronaudid Victor Glover ja Christina Koch vaatlemas ja pildistamas.

Artemis II valmistub möödalennuks Kuust

Täna õhtul, Eesti aja järgi kell 20:00 hakkab otseedastus, mis on pühendatud Artemis II missiooni nii-öelda kõrghetkele. Selleks on Integrity kapsli ja selles nüüdseks juba üle viie päeva reisinud nelja astronaudi möödalend Kuust. Tegelikult mitu tundi kestva möödalennu käigus purustatakse kõigi eelduste kohaselt nüüdseks 56 aastat vana rekord Maast kõige kaugemale reisinud inimestest. Kui toona asus kolmeliikmeline meeskond Maast kõige enam 400 171 kilomeetri kaugusel, siis Eesti aja järgi kell 20:56 peaksid Artemis II astronaudid selle 6606 kilomeetriga ületama.

Meie ajavööndis jätkates alustavad Artemise astronaudid kell 21:45 planeeritud kuuvaatlustega. Selleks kasutavad nad nii kapsli küljes kui nendel endal kaasas olevaid kaameraid ning üritavad koguda Kuu pinna kohta võimalikult palju infot. Kuuldavasti on neile ette seatud 30 sihtmärki, mis on meeskonnaliikmete vahel ära jagatud.

Kell 01:44 katkeb Integrity kapsliga side. Seda põhjusel, et kapsel liigub sõna otseses mõttes Maalt vaadates Kuu taha. Samal ajal tunnistavad astronaudid niinimetatud Maa-loojangut, kui nende koduplaneet kaob esmakordselt missiooni jooksul nende silmist Kuu silmapiiri taha.

Kell 02:02 jõuab kapsel Kuu pinnast vähima kauguseni, milleks on 6550 kilomeetrit.

kell 02:07 tunnistavad astronaudid vaatepilti, mida nimetatase maatõusuks, ehk nende planeet ilmub aeglaselt pimeda Kuu silmapiiri tagant välja. Samal peaks taastuma raadioside maise juhtimiskeskusega.

Kell 03:35 kuni 04:32 tuleb Maa Integrity vaatepunktist Päikesele ette, ehk kapslist on sisuliselt vaadeldav päikesevarjutus.

Kell 04:20 kuuvaatlused lõppevad.

Seda kõike saab otseülekandes ja tänu Artemis II missiooni jaoks välja arendatud lasersidele vaadata väidetavalt 4K kvaliteedis nii youtube kui enamike üldlevinud voogedastusplatvormide kaudu (sh Netflix, Hulu, Amazon Prime jne).

Youtube otseülekanne on leitav siit: https://www.youtube.com/watch?v=m3kR2KK8TEs

Artemise asukohal Maa ja Kuu suhtes saab silma peal hoida läbi sellise simulatsiooniprogrammi: https://www.nasa.gov/missions/artemis-ii/arow/

All foto Kuust paistmas Integrity aknas. Foto tehti vahetult enne meeskonna viimast uinakut enne möödalendu.

Inimsilmad nägid esmakordselt ajaloos Idamerd

Laupäevane Artemis II meeskonna (täpset autorit ei tea) foto Kuust, mida on kontrasti, värvide ja müra osas veidi timminud kodanikuteadlane Damian Peach. Meie kaaslase tavapärase ilmega rohkem tuttavad olevad inimesed märkavad, et Kuu paistab sellel fotol kuidagi veider. Asi selles, et foto tegemise ajal asus Artemis juba nii palju Kuu "külje peal", et nad nägid juba veidi selle muidu meie jaoks varjatut poolt.

Kuu vasakus servas on näiteks näha ringjat tumedamat pinnavormi, mida kutsutakse Mare Orientale (Idameri). Tegemist on ammuse hiiglasliku kokkupõrkejäljega, mida veel paar päeva tagasi polnud oma silmadega ja täies ulatuses näinud ükski inimene. Kõik Apollo kuumissioonid leidsid aset aegadel, kui Kuu selle piirkond oli pimeduses. Maalt on parimal juhul näha vaid selle üht serva.

Foto originaal: https://www.nasa.gov/image-detail/amf-art002e009057/

Artemis II asub hetkel Kuust "vaid" 56 tuhande kilomeetri kaugusel. Kauaoodatud Kuule lähenemine ja Kuu tagant läbi läbi liikumine toimub Eesti aja järgi ööl vastu homset. Sellest aga natukene lähemalt hiljem.

PS Internet kubiseb AI piltidest, mis on väidetavalt pärit Artemis II missioonilt. Olgem skeptilised. Ametlikud missioonifotod ilmuvad jooksvalt siia: https://www.nasa.gov/gallery/journey-to-the-moon/

Maa läbi Orioni kapsli akna

Artemis II missiooni komandör Reid Wiseman on maha saanud fotoga meie planeedi kuuvalguses ööküljest, mis oma selguses kinnitab kanda ajaloos. Läbi Integrity kapsli akna tehtud fotol siis meie planeet, selle mõlemal poolusel tantsimas virmalised. Maa ääre tagant kumab kolmnurkne sodiaagivalgus, ehk Päikesesüsteemi tasandis hõljuv tolm, mida Päike planeedi tagant valgustab. Maast paremal all paistab eriti hele planeet Veenus, mis on meie jaoks kaugemal kui Päike.

Täissuuruses: https://www.nasa.gov/.../uploads/2026/04/art002e000192.jpg

Fotol on Maa lõunapoolus üleval pool, sest ega kosmoses ei ole eelistatud suundi. Maad pole inimsilmad sellisest kaugusest näinud enam kui pool sajandit.

Foto tehti natukene peale kapsli mootorite pea kuueminutilist käivitamist ehk siis teel Kuu juurde.

All veel Wisemani fotosid Maast: