Asteroid Eros

NEAR Shoemakeri nimeline sond jäädvustas sellise klipi asteroid 433 Erose pöörlemisest 2000. aasta detsembris. Asus see sellel ajal banaani meenutava kujuga asteroidi kesmest umbes 200 kilomeetri kaugusel orbiidil. Sondi kaamera jälgis umbes 5 tunni ehk asteroidi ühe täispöörde jooksul asteroidi päikesepaistelist külge, mistõttu tundub asteroid klipis küljelt küljele võnkuvat.

Eros kuulub niinimetatud Maa-lähedaste asteroidide (Amor grupp) hulka. Tiireldes ümber Päikese veidi kaugemal kui Maa, saub see lähedaste vastasseisude ajal Maast vähimas punktis mööduma vaid umbes 25 miljoni kilomeetri kauguselt. Kuigi hetkel ei ole Eros Maale ohtlik asteroid, võib see tulevate miljonite aastate pärast muutuda. Kokkupõrge Erosega oleks elu jaoks katastroofiline, kuna dinosauruste valitsuse lõpetanud asteroidist on see koguni viis korda suurem. Mõõtmetelt on Eros väga ebakorrapärase kujuga (34x11,2x11,2km) ning ühe pöörde tegemiseks kulub sellel vaid 5,2 tundi. Ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub Erosel 643 päeva. Erose avastajaks oli 1898. aastal saksa astronoom Carl Gustav Witt

NASA sond NEAR Shoemaker startis Maalt 1996. aastal ning jõudis Erose orbidiile 2000. aasta veebruaris. Peale aastat orbiidil maandus sond edukalt asteroidil ning edastas veel kümme päeva peale seda andmeid asteroidi koostise kohta. Kokku kogus NEAR enam kui kümme korda rohkem andmeid, kui alguses loodeti. NEARi vaatluste põhjal on hinnatud, et kusagil 3% selle massist on metallid ning see peaks sisaldama kusagil 20 miljardit tonni kulda, hõbedat, plaatina, tsinki ja alumiiniumit.

NEAR Shoemakeri mosaiik asteroid Erosest. Loomulikes värvides.

Eros erinevate nurkade alt. Fotod tehtud NEAR Shoemaker sondi poolt.

Artemis II missioon lükati kütuselekke tõttu edasi

Eile teatas NASA, et Artemis II missiooni stardi niinimetatud märg-peaproov katkestati vesinikulekke tõttu. Missioon viia inimesed reisile ümber Kuu lükati seetõttu plaanitust neli nädalat edasi. Proovi käigus pumbati ligi 100 meetrit kõrgesse SLS raketi ligi 2,7 miljonit liitrit raketikütust (hapnik ja vesinik) ning mängiti läbi kõik etapid, mis tõelise stardi puhul peaks toimuma. Test katkestati 5 minutit ja 15 sekundit enne "starti" kui raketi alumisest osast tuvastati vesinikuleke. Vesiniku aatomid on niivõrd pisikesed, et süsteemi täiesti lekkekindlaks tegemine on kurikuulsalt keeruline ülesanne. Lisaks tuvastati pisemaid probleeme kommunikatsioonisüsteemis.

NASA/Sam Lott

Missiooni järgmine aken avaneb 6.-11. märtsil. Sellise aja põhjuseks on NASA vajadus vahepeal saata üks mehitatud missioon Rahvusvahelisse Kosmosejaama ning ka Kuu asetus peab missiooni parameetrite jaoks olema õige. Nelja nädala pärast on Kuu teinud Maa ümber järjekordse ringi. Ühtlasi lasti ligi kahenädalasest karantiinist välja ja tagasi pere juurde missioonil osalema pidanud USA astronaudid Reid Wiseman, Victor Glover, Christina Koch ning Kanada Kosmoseagentuuri astronaut Jeremy Hansen. Kui lekke ja muude probleemide eemaldamine läheb plaanipäraselt, siis paari nädala pärast peavad nad ennast taas võimalike nakkushaiguste eest isoleerima.

Artemis II missiooni kohta kirjutasime eelnevalt siin: https://www.astromaania.ee/.../artemis-ii-missioon-viib...

Päikesel on silmaga nähtavad plekid

Kõigil keevitusmaskide ja päikesevarjutusprillide omanikel tasub praegustel selgetel päevadel vaadata meie kodutähe suunas, sest selle pinnal peaks ka ilma suurendava optikata näha olema üks ümbritsevast tumedam ala*. Tegemist on hiiglasliku päikeseplekigrupiga tähisega 4366, mille sisse mahuks üksteise kõrvale ära päris mitu Maad.

foto Päikesest läbi NASA SDO päikeseobservatooriumi. Praktiliselt reaalajas saab seda kümnekonnas erinevas lainepikkuses vaadata siit: https://sdo.gsfc.nasa.gov/data/

Suuruses kiiresti kasvanud grupp on näidanud viimastel päevadel üles ebatavalist aktiivsust. Näiteks pühapäeva ja esmaspäeva vahelisel ajal saatis see grupp välja enam kui 20 päikesepurset ehk loidet. Neist üks oli lausa viimase üheksa aasta võimsaim. On arvata, et paari päeva pärast, kui selle purske käigus Päikesest eemale paistatud laetud osakesed (prootonid, elektronid) Maa magnetvälja poolt kinni saavad püütud, saame ka Eesti kohal näha võimsaid virmalisi.

*Päikest palja silmaga vaadata ei tasu. Kindlasti ei tohi seda teha läbi kaitsmata suurendava optika, sest selle tagajärjel võib lihtsalt pimedaks jääda. Kodustest vahenditest võib vaatlemiseks kasutada laserplaate (mitte läbi augu) või küünlal mustaks tahmatud klaasitükke.

Meteoor Uus-Meremaa lähistel

Reedel nähti Uus-Meremaalt Wellingtoni linnast kohaliku aja järgi kell 23:25 üht väga heledat meteoori (boliidi), mis õnnestus ka mitmes paigas kaamerasse jäädvustada. Tegemist on kas mõne kogukama kosmoseräpsu tükiga või siis meteoroidiga.

Huvitaval kombes sisenes kaks tundi hiljem Uus-Meremaast umbes 1200 kilomeetrit lõunas atmosfääri Hiina raketiaste, mis ka Euroopas omajagu ärevust tekitas. Kaht omavahel segi ei saa ajada, kuna lisaks erinevatele kellaaegadele liikusid nähtud meteoor ja raketiaste praktiliselt vastassuundades.

Kasutatud teleskoop ja fototehnika

Pole midagi salata, head teleskoobid ja astrofotograafiaks vajalik tehnika on kallis. Eriti uus tehnika. Sellepärast tasub selle omapärase hobiga algust tegeval inimesel kõigepealt pilk heita kasutatud kraamile. Sest ega valgus vähemalt läätsi ja peegleid ei kuluta ning hea õnne korral on võimalik korralikud asjad soetada poole hinnaga.

All mõned müügikuulutused meie sõbralt ja astrofotograafilt Viljam Takiselt. Kõik müüdav on järgi proovitud ja töötav. Peegelteleskoop TS-Optics GSO 8" Ritchey-Chretien Pro olevat lausa uueväärne. Rohkem infot ja näiteid linkidel.

RC 8 toru, kaasa fookuse pikendusrõngaste komplekt väärtuses 100 EUR, uue tüüpi sisemine varjuk:

https://www.facebook.com/marketp.../item/1100659508673177...

Legendaarne astroobjektiiv 2.0 135 mm:

https://www.facebook.com/marketp.../item/1256723533002644...

Öökaamera, öövideokaamera, kaasa laadija ja akusid, ka originaalkarp:

https://www.facebook.com/marketp.../item/1376091480449157...

Linnutee ja virmaliste laiavälja objektiiv:

https://www.facebook.com/marketp.../item/1948489622424916...

Kuulutus Üllar Kivila poolt:

Kasutan võimalust ja lisan paar asja valikusse juurde Mul on pakkuda 50/200 mm gideerimispikksilm koos ASI120MM kaameraga. Kusjuures seda kombot on kasutatud postituses esimesena mainitud 8" RC-ga samasuguse toru küljes ja sobib sellele hästi. (Vt pilti)

Lingid astroshopis:

gideerija: https://www.astroshop.eu/p,49755
kaamera: https://www.astroshop.eu/p,59338

Pakun mõlemat eraldi 100 € eest, aga kui keegi soovib mõlemat koos, siis komplektina küsiks 150 €. Hea võimalus koos ülalnimetatud RC teleskoobiga endale usaldusväärne astrofotograafia teleskoop koos gideerimisega saada (gideerija+kaamera sobivad mõistagi ka enamikele teistele teleskoopidele).

Talvine Eesti kosmosest

Neljapäevane (29.01) satelliidifoto talvisest Eestist. Foto on tehtud NASA Terra satelliidilt umbes 710 kilomeetri kõrguselt maapinnast.

Hiina raketil on oht kukkuda Euroopasse

Uuendus: Rakett kukkus Eesti aja järgi reedel kell 14:39 Vaiksesse Ookeani (1200 kilomeetri kaugusele Uus-Meremaast).

Näib, et täna võib kusagil Euroopa kohal atmosfääri siseneda Hiina Zhuque-3 raketi teine aste. Tegemist on 12-13 meetrit pika ja ligi 11 tonni kaaluva roostevabast terasest tükiga, mis ilmselt täielikult atmosfääris ära ei põle. Esialgsed prognoosid näitvad, et sisenemine võib toimuda Eesti aja järgi kell 13:20, kuid tulenevalt raketiastme kontrollimatust pöörlemisest võib see aken 48 minutit siia-sinna nihkuda. Eesti laiuskraadidele selle orbiit ei ulatu, kuid Taani, Läti, Leedu ja Poola on ohualas. Tuleks siiski mainida, et võimalus, et see asustatud aladele kukub on väga madal.

Aste jõudis orbiidile lõppenud aasta 3.ndal detsembril.

Uudised olukorra kohta ilmuvad jooksvalt siia: https://www.eusst.eu/.../eu-sst-closely-monitors-upcoming...

Reaalajas saab selle asukohta vaadata siin: https://www.satflare.com/track.asp?q=66877#TOP

Punasega astme võimalikud langemispaigad. Poola on hinnanud, et see kukub kuhugi nende territooriumile.

Zhuque-3 start.

Artemis II missioon viib inimesed Kuu juurde

Plaanide kohaselt peaks juba nädala pärast avanema nädalane stardiaken ühele viimaste aastakümnete oodatuimale missioonile, mille eesmärgiks on viia inimesed peale enam kui poolesaja aasta pikkust pausi Maa lähiorbiidist kaugemale* ja tagasi Kuu juurde. Mitte küll veel seal maanduma. Nii kaugele meie koduplaneedist reisisid viimati 1972. aasta detsembris Apollo 17 astronaudid Gene Cernan, Harrison Schmitt ja Ronald Evans.

Artemis II nime kandev missioon on NASA järgmise põlvkonna kuuraketiks ristitud SLS-i teine lend** ja selle esimene mehitatud lend. Peaaegu sada meetrit kõrge raketi abil Kuu suunas lennutatud Orioni kapsli reisijateks on valitud USA astronaudid Reid Wiseman, Victor Glover, Christina Koch ning Kanada Kosmoseagentuuri astronaut Jeremy Hansen. Seltskond on võrdlemisi kirju ja seda mitte päris kogemata. Kui kõik läheb hästi, siis saab lend kirja kolm ajaloolist "esimest". Nendeks on Kuu lähiümbrust esimesena külastanud naine (Koch), esimene mustanahaline (Glover) ja esimene mitte-ameeriklane (Hansen). Viimase jaoks on tegemist üldse esimese kosmoselennuga.

Artemis II meeskond: Vasakult Christina Koch, Victor Glover, Jeremy Hansen. Keskel ees missiooni komandör Reid Wiseman. Allikas: NASA

98 meetrit kõrge SLS ehk Space Launch System rakett stardiplatvormil 39B. Allikas: Wikipedia

Missiooni kavaks on väga lühidalt startida Maalt, lennata ümber Kuu ning turvaliselt naaseda. Orbiidile ümber Kuu seekord ei jääda. Kapsli teekonnaks on valitud kõige lollikindlam nii-nimetatud vabanaasmise trajektoor. See tähendab, et kapsel kiirendatakse Maa orbiidilt sellises suunas ja kiirusele, et Kuu gravitatsioon ise selle trajektoori täpselt selliseks kõverdab, et kapsel tagasi Maa suunas kukuks. Sellise lähenemise eeliseks on, et ära jääb kapsli pidurdamine Kuu orbiidi saavutamiseks ning selle järgnev kiirendamine tagasi Maa juurde jõudmiseks.

Lähimas punktis möödub Orioni kapsel ja neli selle reisijat 6513 kilomeetri kauguselt Kuu pinnast. Missiooni pikkuseks on kokku 10 päeva. Maandub Orioni kapsel plaanide kohaselt sarnaselt Apollo missioonidele Vaikses Ookeanis, kus seda ootavad spetsiaalsed päästelaevad. Kui välja arvata vabanaasmise trajektoori kasutamine, on kogu asi väga sarnane 1968. aasta jõulude ajal startinud Apollo 8 missioonile, mille käigus külastasid astronaudid Frank Borman, Jim Lovell ja William Anders esimeste inimestena Kuu ümbrust. Toona tehti enne Maa poole tagasi suundumist Kuu ümber ka 10 orbiiti.

Päris kõiki detaile Artemis II missiooni kohta ei hakka välja tooma, sest neid on lihtsalt liiga palju. Eks neid üritame jõudumööda kajastada ka jooksvalt. Esialgu on NASA teatanud, et kõige varasemalt võib start toimuda 5ndal veebruaril, kuid enne seda peab stardiplatvormile transporditud ja püstitatud SLS rakett läbima testi, mille käigus selle kütusepaagid täidetakse ning läbi mängitakase terve stardieelne protokoll. Kui selle käigus peaks esinema mingeid probleeme, siis viibib start peaaegu kindlasti. Igatahes hetkel viibivad neli astronauti juba kahenädalases karantiinis, välistamaks missiooni toimumise ajaks haigestumist mõnda viirusnakkusesse.

Artemis III missioon peaks 2027. aasta keskel nägema ette juba maandumist Kuul.

*Kui viimased 53 aastat on mehitatud kosmosereisid viinud inimesed reeglina mõnesaja kilomeetri kõrgusele meie planeedi pinnast, siis Kuu kaugus Maast on keskmiselt 384 400 kilomeetrit. Kui Maa kahandada korvpalli suuruseks, siis näiteks Rahvusvaheline Kosmosejaam tiirleks selle pinnast 8 millimeetri kõrgusel. Samas mõõtkavas umbes apelsini mõõtu Kuu asuks sellest Maa-korvpallist 7,2 meetri kaugusel. Kuu on tegelikult päris kaugel.

**Artemis I oli 2022. aasta novembris toimunud mehitamata missioon, mis saatis Orioni kapsli esmakordselt ümber Kuu.

Maa ja Kuu tegelik (mõõtkavaline) vahemaa.

Enceladuse jääkeisrid Cassinilt

Aegvõte Saturni jääkuust Enceladusest ja selle koore alt välja purskavatest jäägeisritest. Fotod tegi Cassini sond 2017. aaasta augustis, asudes kuust ümmarguselt miljoni kilomeetri kaugusel. Vaatlus kestis umbes 14 tundi.

Kuu on alguses nähtav valgustatud mitte Päikese vaid Saturnilt peegelduva valguse poolt (päike valgustab kuud tagant ja õhukese heleda sirbina kohalt). Sondi asukoha muutuse käigus vaatenurk muutub ning esile tuleb kuu pime külg. Selle käigus sondi poolt kasutatud säriaeg fotode jäädvustamiseks pikeneb. Piklikud jutid taustal on tähed.

NASA/JPL-Caltech/Space Science Institute

Sõrmuse planetaarudu (M57) ja raudioonidest pilv

Veel üks huvitav uudis seoses tuntud planetaaruduga meie taevas. Seekord on Lüüra tähtkujus asuvast Sõrmuse udust (M57) tuvastatud suur pikliku kujuga rauaioonide pilv, mille päritolule pole hetkel ühtegi head seletust. Avastus tehti La Palma saarel asuva 4,2 meetrise William Herscheli teleskoobi ja selle küljes tööd alustanud uhiuue WEAVE nimelise spektrograafiga.

William Herscheli teleskoobi ja selle WEAVE instrumendiga vaadeldud Sõrmuse planetaarudu (M57). Punasega on tähistatud rauaioonide asukoht. Iga kuusnurkne piksel on sisuliselt ühest sellest punktist jäädvustatud spekter. Kollased, sinised ja rohelised värvid tähistavad kolme eri tüüpi hapniku ioone. Allikas: Roger Wesson et al. / MNRAS

Sõrmuse planetaarudu on üks meie taeva heledamaid. Eriti hea aeg selle vaatlemiseks Eestist on hilissuvi ja varasügis, sest asub see sellel ajal peaaegu pea kohale tõusvas Lüüra tähtkujus. Nagu nimest järeldada võib, siis teleskoobis paistab see otsekui pisikene seest tühi rõngas. Nagu teiste planetaarududega on ka umbes 2,6 valgusaastat lai Sõrmus tekkinud päikesesarnase tähe surmal, kui selle välimised hõredad gaasikihid on tähest eemale paiskunud. Udu keskele jääb taanduvat gaasi ja tolmu seestpoolt ergastama tulikuum ja ülitihe umbes Maa mõõtu tähetuum.

Sõrmuse planetaarudu James Webbi kosmoseteleskoobis. Suuremalt: https://upload.wikimedia.org/.../Webb_captures_detailed...

Tänu oma heledusele on meist umbes 2500 valgusaasta kaugusel asuvat Sõrmust tuntud ja uuritud juba ligemale 250 aastat (avastaja Charles Messier, 1779). Kuid näib, et isegi suhteliselt tuttavates objektidel on veel saladusi peidus. Kuigi hetkel puudub rauapilvele seletus, on väga ettevaatlikult oletatud, et võib olla siis kui ammune täht vanaduspõlves punaseks hiiuks paisus, aurustas see enda ümber tiirlenud kivise planeedi või planeedid - nii nagu see juhtub nelja-viie miljardi aaasta pärast Merkuuri, Veenuse ja võib-olla ka Maaga. Vaadeldud raupilve tekitamiseks lähekski vaja umbes maa-mõõtu planeeti (ja selle raudtuuma). Hetkel puudub aga teooria, et kuidas aurustatud planeet saaks vaadeldud kujuga ja kusagil kolmandik valgusaastat pika pilve moodustada.

Kindlasti vaadeldakse tulevikus William Herscheli ja WEAVE instrumendiga ka teisi lähedasi planetaarudusid. Võib olla saab siis asi selgemaks.