Artemis II start lähiinfrapunas

Kel jäi Artemis II start nägemata, siis siin saab neid kaadreid vaadata lähiinfrapunas. Tänu infrapunavalguse omapäradele on taoline salvestus võrreldes nähtava valgusega enneolematult selge.

9-minutiline originaalversioon (koos kiirendite eraldumisega): https://images.nasa.gov/.../KSC-20260401-MH-SFL01-0001...

Antaares ja Artemis

Allolevatel fotodel saab Artemis II missiooni näha veidi teistsuguse nurga alt ja suursugusemas kontekstis. Nimelt otsustas astrofotograafiaprogrammi PixInsight meeskond jäädvustada Kuule suunduvat pisikest Orioni kapslit tõelise süvataeva taustal. See ei olnud just lihtne ettevõtmine, sest Orion asus pildi tegemise hetkel peaaegu täielikult valgustatud Kuust vaid 22 kraadi kaugusel ning Hispaanias, pildistamise asukohas, kõigest 20 kraadi kõrgusel silmapiirist. Siiski õnnestus teha 75 kolmekümnesekundilist säritust, mis töödeldi üheks fotoks ei millegi muu kui PixInsighti programmiga.

Antaares, kerasparved ja Artemis II. Autorid: Vicent Peris (OAUV), Juan Conejero, Alicia Lozano, Maribel Carracedo, Ana Carracedo. PixInsight, WeDoArt, AstroCamp.

Rohelisega Orioni kapsel fotol. Autorid: Vicent Peris (OAUV), Juan Conejero, Alicia Lozano, Maribel Carracedo, Ana Carracedo. PixInsight, WeDoArt, AstroCamp.

Foto ülemises servas on näha Skorpioni tähtkuju heledaimat tähte Antaarest, punast hiidtähte, mis asub meist umbes 550 valgusaasta kaugusel. Eestist on seda võimalik näha kevadeti vastu hommikut, kuid paraku ei tõuse see meie laiuskraadil kõrgemale kui neli kraadi. Antaarese ümber on näha helendavat tähevalgust peegeldavat udu.

Fotol paistavad ka kaks kerasparve. Neist kaugem, NGC 6144, asub Antaarest paremal, ning lähem M4 all paremal. Mõlemad parved arvatakse olevat tegelikult enam-vähem sama suurusega, kuid kui M4 asub meist umbes 6000 valgusaasta kaugusel, siis NGC 6144 tiirutab Linnutee ümber ligikaudu 33 000 valgusaasta kaugusel.

Kus aga on fotol Kuule suunduv Orioni kapsel? Selle leiab lühikese kriipsuna foto alumisest vasakust servast. Pildi tegemise hetkel asus see ja selle neli astronauti teleskoobist umbes 300 000 kilomeetri kaugusel – peaaegu täpselt üks valgussekund.

Foto kogusäriaeg on 37 minutit. Kasutatud teleskoop 35-sentimeetrise peegliga PlaneWave DeltaRho 350, kaameraks 150-megapiksline Moravian Instruments C5A-150M ning filtriks Baader R.

Allikas: https://pixinsight.com/gallery/artemis-ii/index.html

Autorid: Vicent Peris (OAUV), Juan Conejero, Alicia Lozano, Maribel Carracedo, Ana Carracedo. PixInsight, WeDoArt, AstroCamp.

Fotod Artemis II Kuu möödalennust

Jätkame Artemis II lainetel...

Kuu lähistelt on värskelt alla laetud parimad klõpsud tänahommikusest Kuu möödalennust, mida tunnistasid ja jäädvustasid Artemise astronaudid Jeremy Hansen, Christina Koch, Victor Glover ja Reid Wiseman. Tehtud fotode seas on tõelisi pärleid ning soovitatav on neid vaadata täissuuruses.

Hetkel saab seda teha siit: https://images.nasa.gov/

PS Endiselt paneme kõigile südamele, et mitte jagada kõiki sotsiaalmeedias ilmuvaid fotosid tõeliste pähe. Võtsinguid on isegi interneti kohta praegusel ajal tavapäratult palju. Kui suurepärasena tunduva foto allikas ei ole ametlik NASA või ESA lehekülg, siis tasub jääda kahtlevale seisukohale.

Maasirp 400 000 kilomeetri kauguselt Kuu juurest.

Artemis II komandör Reid Wiseman vaatamas kapsli aknast välja.

Kuu niinimetatud esikülg on siin fotol Kuu vasakus küljes. Üleval keskel Idamereks kutsutud iidne kokkupõrkejälg, mida Maalt praktiliselt ei näe.

Maaloojang Kuu taha.

Maatõus Kuu pimeda (ja sakilise) silmapiiri tagant.

Päikesevarjutus. Päike asub Kuu taga. Helendava kumana paistab Päikese kroon ja ilmselt mingil määral soiaagivalgus. Paremal all osas on planeedid (vasakult) Saturn, Marss ja Merkuur.

Vasakul Veenus. Päikese kummituslik kroon ja soidaagivalgus paistavad Kuu tagant.

Kuu tagakülg on eriti kraatriarmiline

Astronaudid Victor Glover ja Christina Koch vaatlemas ja pildistamas.

Artemis II valmistub möödalennuks Kuust

Täna õhtul, Eesti aja järgi kell 20:00 hakkab otseedastus, mis on pühendatud Artemis II missiooni nii-öelda kõrghetkele. Selleks on Integrity kapsli ja selles nüüdseks juba üle viie päeva reisinud nelja astronaudi möödalend Kuust. Tegelikult mitu tundi kestva möödalennu käigus purustatakse kõigi eelduste kohaselt nüüdseks 56 aastat vana rekord Maast kõige kaugemale reisinud inimestest. Kui toona asus kolmeliikmeline meeskond Maast kõige enam 400 171 kilomeetri kaugusel, siis Eesti aja järgi kell 20:56 peaksid Artemis II astronaudid selle 6606 kilomeetriga ületama.

Meie ajavööndis jätkates alustavad Artemise astronaudid kell 21:45 planeeritud kuuvaatlustega. Selleks kasutavad nad nii kapsli küljes kui nendel endal kaasas olevaid kaameraid ning üritavad koguda Kuu pinna kohta võimalikult palju infot. Kuuldavasti on neile ette seatud 30 sihtmärki, mis on meeskonnaliikmete vahel ära jagatud.

Kell 01:44 katkeb Integrity kapsliga side. Seda põhjusel, et kapsel liigub sõna otseses mõttes Maalt vaadates Kuu taha. Samal ajal tunnistavad astronaudid niinimetatud Maa-loojangut, kui nende koduplaneet kaob esmakordselt missiooni jooksul nende silmist Kuu silmapiiri taha.

Kell 02:02 jõuab kapsel Kuu pinnast vähima kauguseni, milleks on 6550 kilomeetrit.

kell 02:07 tunnistavad astronaudid vaatepilti, mida nimetatase maatõusuks, ehk nende planeet ilmub aeglaselt pimeda Kuu silmapiiri tagant välja. Samal peaks taastuma raadioside maise juhtimiskeskusega.

Kell 03:35 kuni 04:32 tuleb Maa Integrity vaatepunktist Päikesele ette, ehk kapslist on sisuliselt vaadeldav päikesevarjutus.

Kell 04:20 kuuvaatlused lõppevad.

Seda kõike saab otseülekandes ja tänu Artemis II missiooni jaoks välja arendatud lasersidele vaadata väidetavalt 4K kvaliteedis nii youtube kui enamike üldlevinud voogedastusplatvormide kaudu (sh Netflix, Hulu, Amazon Prime jne).

Youtube otseülekanne on leitav siit: https://www.youtube.com/watch?v=m3kR2KK8TEs

Artemise asukohal Maa ja Kuu suhtes saab silma peal hoida läbi sellise simulatsiooniprogrammi: https://www.nasa.gov/missions/artemis-ii/arow/

All foto Kuust paistmas Integrity aknas. Foto tehti vahetult enne meeskonna viimast uinakut enne möödalendu.

Inimsilmad nägid esmakordselt ajaloos Idamerd

Laupäevane Artemis II meeskonna (täpset autorit ei tea) foto Kuust, mida on kontrasti, värvide ja müra osas veidi timminud kodanikuteadlane Damian Peach. Meie kaaslase tavapärase ilmega rohkem tuttavad olevad inimesed märkavad, et Kuu paistab sellel fotol kuidagi veider. Asi selles, et foto tegemise ajal asus Artemis juba nii palju Kuu "külje peal", et nad nägid juba veidi selle muidu meie jaoks varjatut poolt.

Kuu vasakus servas on näiteks näha ringjat tumedamat pinnavormi, mida kutsutakse Mare Orientale (Idameri). Tegemist on ammuse hiiglasliku kokkupõrkejäljega, mida veel paar päeva tagasi polnud oma silmadega ja täies ulatuses näinud ükski inimene. Kõik Apollo kuumissioonid leidsid aset aegadel, kui Kuu selle piirkond oli pimeduses. Maalt on parimal juhul näha vaid selle üht serva.

Foto originaal: https://www.nasa.gov/image-detail/amf-art002e009057/

Artemis II asub hetkel Kuust "vaid" 56 tuhande kilomeetri kaugusel. Kauaoodatud Kuule lähenemine ja Kuu tagant läbi läbi liikumine toimub Eesti aja järgi ööl vastu homset. Sellest aga natukene lähemalt hiljem.

PS Internet kubiseb AI piltidest, mis on väidetavalt pärit Artemis II missioonilt. Olgem skeptilised. Ametlikud missioonifotod ilmuvad jooksvalt siia: https://www.nasa.gov/gallery/journey-to-the-moon/

Maa läbi Orioni kapsli akna

Artemis II missiooni komandör Reid Wiseman on maha saanud fotoga meie planeedi kuuvalguses ööküljest, mis oma selguses kinnitab kanda ajaloos. Läbi Integrity kapsli akna tehtud fotol siis meie planeet, selle mõlemal poolusel tantsimas virmalised. Maa ääre tagant kumab kolmnurkne sodiaagivalgus, ehk Päikesesüsteemi tasandis hõljuv tolm, mida Päike planeedi tagant valgustab. Maast paremal all paistab eriti hele planeet Veenus, mis on meie jaoks kaugemal kui Päike.

Täissuuruses: https://www.nasa.gov/.../uploads/2026/04/art002e000192.jpg

Fotol on Maa lõunapoolus üleval pool, sest ega kosmoses ei ole eelistatud suundi. Maad pole inimsilmad sellisest kaugusest näinud enam kui pool sajandit.

Foto tehti natukene peale kapsli mootorite pea kuueminutilist käivitamist ehk siis teel Kuu juurde.

All veel Wisemani fotosid Maast:

Artemis II suundus Kuu juurde

Ööl vastu tänast, Eesti aja järgi kell 2:49 edastati Maa ümber orbiidil asuvale Artemis II missiooni astronautidele raadio teel luba, mida ei ole sellisena esitatud peaaegu 54 aastat*. Selleks oli sisuliselt, et "You are go for TLI". Tõlkes tähendab see, et Integrity kapsel võis käivitada Maa orbiidil viieks minutiks ja 50 sekundiks oma peamootori, et see kiirendada kiirusele ja suunda, mis viib neli astronauti Kuu juurde. Sellega läks kõik edukalt ja enam tagasi pöörata ei saa. Nüüd peab Integrity Maale naasemiseks tegema Kuu tagant läbi silmuse, et Kuu enda gravitatsioon selle tagasi Maa poole suunaks. Kuu juurde jõuab Integrity millalgi esmaspäeval.

All eilne foto Integrity pardalt, kui see asus oma piklikul orbiidil Maast mitmekümne tuhande kilomeetri kaugusel. Vasakul on näha laeva peamootorit ja väiksemaid gaasitõukureid, mida kasutatakse Kuule suundudes (ja tagasi Maa suunas kukkudes) kursikorrektsioonideks.

*viimane kord kui mehitatud kosmoselaev Maa orbiidilt Kuu juurde suundus (TLI) oli 7. detsembril, 1972. Eesti aja järgi kell 11:45. Missiooniks oli siis Apollo 17.

Artemis II startis edukalt

Nagu nüüdseks kõik huvilised kindlasti juba kuulnud on, siis Artemis II missiooni start möödus edukalt ning neli astronauti viibivad hetkel turvaliselt Maa orbiidil. Kuu poole kiirendavad nad Eesti aja järgi millalgi peale südaööd.

All videoklipp SLS raketi stardist nähtuna reisilennuki pardalt.

Orioni kapsli asukohta, liikumiskiirust ja suunda saab reaalajas jälgida siit: https://www.nasa.gov/missions/artemis-ii/arow/

Artemis II start ja missiooni kava

Tundub, et tuleval ööl Eesti aja järgi kell 01:24 stardib Artemis II viimaks missioonile, et viia inimesed peale enam kui poolt sajandit kestnud pausi taas Kuu juurde. Nendeks inimesteks on NASA astronaudid Reid Wiseman, Victor Glover ja Christina Koch ning Kanada Kosmoseagentuuri astronaut Jeremy Hansen. Pole kahtlustki, et missioon saab olema üks märgilisemaid mehitatud lende viimastel aastakümnetel ning suurepärased ülekanded ja fotod sellest on garanteeritud.

SLS rakett Kennedy komosekeskuse stardiplatvormil. Foto: Coldlife Photography

Kuigi Kuu juurde jõudmine ja sellest sõna otseses mõttes tagant mööda lendamine on õnnestunud missiooni tulemuseks, ei ole see otseselt missiooni eesmärk. Eesmärgiks on testida ligi saja meetri pikkust NASA SLS kuuraketti, Orioni kapslit (kannab antud missioonil nime Integrity) ja selle Euroopa Kosmoseagentuuri poolt arendatud ja ehitatud teenindusmoodulit mehitatud kontekstis ja reaalses elus. Mainimata ei saa jätta ka maapealse juhtimiskeskuse kokkuharjutamist taolise missiooni koordineerimiseks. Artemise programmi pikem eesmärk on viia inimesed tagasi Kuu pinnale ja luua eeldused mehitatud baasideks Kuu lõunapoolusel. Selleks on vaja reaalseid kogemusi, mida ei saa mingist piirist edasi enam koguda arvutuste ja simulatsioonide abil.

All aga pisut detailsemalt, mida eelseisvast stardist ja sellele järgnevast 10-päevasest missioonist oodata. Jõudumööda üritame suuremaid etappe sellest eelolevatel päevadel ka siin lehel kajastada.

Artemis II missiooni astronaudid. Vasakult: Jeremy Hansen, Christina Koch, Victor Glover ja Reid Wiseman. Foto: Coldlife Photography

Enne starti:

Raketi ettevalmistamine saab alguse 48 tundi enne starti. Raketi akud laetakse ning raketi õõnsused pumbatakse täis mittepõlevat lämmastikgaasi. 10 tundi enne starti otsustatakse ilmaprognooside põhjal, kas raketti hakatakse tankima või mitte. Kui tuleb positiivne otsus, asutakse jahutama kütusevoolikuid. Kütuse tankimisel pumbatakse raketi esimesse ja teise astmesse 2,7 miljonit liitrit vedelat vesinikku ja hapnikku. 8 tundi enne starti meeskond ärkab ja paneb selga skafandrid. 4 tundi enne starti sisenevad nad raketi otsas asuvasse Orioni kapslisse. Sooritatakse lekke- ja sidetestid, kapsli uks suletakse. 45 minutit enne starti lahkub teenindav personal raketi juurest. 16 minutit enne starti tehakse viimased kontrollid. 8 minutit enne tõmmatakse raketi juurest eemale meeskonnatunnel. 5 minutit enne muutub aktiivseks raketi ninas asuv põgenemissüsteem. 2 minutit enne lülitatakse rakett sisemisele toitele. 30 sekundit enne hakkab tööle automaatne stardiloendur, mis kontrollib tuhandeid süsteeme sekundis. Kui see tuvastab mingi vea, start katkestatakse. 6,6 sekundit enne käivituvad raketi peamootorid. 3 sekundit enne saavutavad peamootorid maksimaalse tõukejõu.

Start! Raketi külgedel asuvad tahkekütusetõukurid käivituvad ja rakett kerkib platvormilt.

10 sekundit hiljem annab kohalik stardijuht juhtimise üle juhtimiskeskusele Houstonis. 90 sekundit – rakett saavutab niinimetatud "Max Q" ehk hetke, mil raketile mõjuvad maksimaalsed atmosfäärijõud. 2 minutit – tahkekütusetõukurid eralduvad raketist umbes 48 kilomeetri kõrgusel; rakett liigub selleks hetkeks umbes 1,4 kilomeetrit sekundis. Tühjad tõukurid kukuvad Atlandi ookeani. 3 minutit – põgenemissüsteem raketi ninas eraldub. 8 minutit – raketi peaaste seiskub, rakett asub umbes 160 kilomeetri kõrgusel ja liigub umbes 7,7 kilomeetrit sekundis. Orioni pardal valitseb esmakordselt kaaluta olek. 20 sekundit hiljem raketi peaaste eraldub. 20 minutit peale starti volditakse lahti Orioni päikesepaneelid. 50 minutit peale starti käivitub raketi teise astme (ICPS) mootor, mis lükkab Orioni kapsli (Integrity) ja Euroopa teenindusmooduli (ESM) Maa ümber kõrgemale orbiidile. Kaks tundi peale starti käivituvad ICPS-i mootorid uuesti, et lükata Integrity Maa ümber piklikule orbiidile, mis ulatub Maast kaugemas punktis mitmekümne tuhande kilomeetri kaugusele. Kolm tundi peale starti eraldub Integrity ja teenindusmoodul ICPS-i küljest. Integrity juhtimine võetakse meeskonna poolt üle ning kasutades sihtmärgina ICPS-i, sooritatakse erinevaid harjutusmanöövreid, mis simuleerivad põkkumist, lähenemist ja kaugenemist. Viis tundi peale starti eralduvad ICPS-i küljest viis kuupsatelliiti. Tegemist on erinevate kosmoseagentuuride minisatelliitidega, mille eesmärk on uurida sidet, kosmilist kiirgust ja erinevaid materjale.

Enne missiooni esimese päeva lõppu katsetavad astronaudid Integrity erinevaid sidesüsteeme, kosmosetualetti (mõeldud meestele ja naistele) ja CO₂ filtreid. Astronaudid söövad ja magavad kahes 4-tunnises vahetuses.

Integrity piklik orbiit ümber Maa tähendab, et selle kaugemas punktis asub see kaugemal kui valdav enamus Maa ümber asuvatest side- ja GPS-satelliitidest. See tähendab, et side Integrity ja Maa vahel käib läbi NASA Süvakosmose võrgustiku. Tegemist on Ameerikas, Hispaanias ja Austraalias asuvate sidejaamadega, millest kaks on alati Integrity vaateväljas.

Teise päeva alguses käivitatakse mitmeks minutiks Integrity peamootor, et anda sellele vajalik kiirus lahkumaks Maa orbiidilt ning jõuda Kuu juurde. Manöövri nimeks inglise keeles on "translunar injection" ehk TLI. Kiirus ja suund on välja arvutatud selliselt, et Integrity trajektoori kõverdab tagasi Maale naasemiseks vajalikuks Kuu enda gravitatsioon — seda isegi juhul, kui kosmoselaeva peamootor mingil põhjusel kasutuks muutub. Kui Integrity on mitmepäevaseks teekonnaks teele saadetud, teevad astronaudid trenni (selleks on pardal spetsiaalne seadeldis) ja videokõnesid Maaga. Ilmselt sellel hetkel toimuvad intervjuud.

Kolmandal kuni viiendal päeval korrigeeritakse mitu korda Integrity trajektoori pisemate gaasitõukurite abil. Meeskond teeb pardal erinevaid meditsiinilisi ja kiirgusvarjestuse teste ning katsetab oma skafandreid.

Artemis II missiooni infograafik. PS: Maa ja Kuu vaheline kaugus ei ole mõõtkavas. Allikas: NASA

Kuuendal päeval jõutakse Kuu juurde ning liigutakse ümber selle niinimetatud tagumise külje. Lähimas punktis asuvad nad Kuu pinnast umbes 9000 kilomeetri kaugusel ning on reaalne võimalus, et meeskonnast saab Maast kõige kaugemale reisinud inimesed ajaloos. Eelmine rekord kuulub Apollo 13 missioonile, kus nad asusid Maast kõige enam 400 041 kilomeetri kaugusel. Selle kõige jooksul teevad astronaudid Kuust ohtralt fotosid ja videoid ning kindlasti kantakse kõike üle otseülekandes ja enneolematult heas lahutuses.

Seitsmes kuni üheksas päev kuulub tagasireisile. Integrity sooritab mitu kursikorrektsiooni, meeskond katsetab võimalust ehitada pardal olevast varustusest kiirgusvarjestust (juhuks kui sarnase missiooni ajal toimub päikesetorm). Muidu on astronautidel nii-öelda vaba aeg.

Kümnendal päeval riietuvad astronaudid oma skafandritesse ja kusagil 122 000 kilomeetri kaugusel Maast eraldub Integrity teenindusmoodul meeskonda sisaldavast kapslist. Kapsel siseneb Maa atmosfääri kiirusel üle 11 kilomeetri sekundis, mis kuumutab kuumuskilbi temperatuurini umbes 2700 kraadi. Kapslis valitseb sellel hetkel 4G jõud, mis tähendab, et astronaudid tunnevad end neli korda raskemana kui muidu. Peale kümmet päeva kaalutust on tegemist üsna ekstreemse olukorraga. Siinkohal on taas võimalus rekordiks: kiireima atmosfääri sisenemise rekord (11,08 km/s) kuulub praegu Apollo 10 missioonile aastast 1969. Artemis II peaks selle napilt ületama.

Integrity kapsel aeglustatakse kiiruseni 27 kilomeetrit tunnis kaheksa langevarju abil ning see peaks maanduma võrdlemisi vaikselt Vaiksesse ookeani California San Diego lähistel. Peale korjatakse nad spetsiaalse laeva abil kõige enam kahe tunni jooksul peale maandumist.

Ja nii käiakse Kuu juures.

Antud artikli avaldamise ajaks on Artemis II stardiloendur käivitatud ja päeva jooksul tehakse otsus, kas alustada raketi tankimisega või mitte. Hetkel on Floridas Kennedy kosmosekeskuse kohal ilm hea ja start tundub tõenäoline.

Artemis II stardiaken avaneb Eesti aja järgi peale südaööd kell 01:24 ja kestab kaks tundi. Otseülekandes saab olukorda juba praegu vaadata siit:

Otseülekanne Philip Slossi kommentaaridega (saab ka küsimusi esitada):

Kas Artemis II stardib 1. aprillil?

Oleme nüüdseks juba mitmel korral kirjutanud, et kohe-kohe stardib Kuu suunas Artemis II missioon, mis viib peale 53 aastat taas inimesed meie kaaslase juurde. Paraku on start juba kahel korral edasi lükatud. Seda erinevate tehniliste probleemide tõttu, mis nõudis vahepeal isegi ligi saja meetrise SLS raketi veeretamist stardiplatvormilt tagasi remondihoonesse.

Nüüdseks on SLS tagasi stardiplatvormil ja kõigi eelduste kohaselt valmis 2. aprillil Eesti aja järgi kõige varemalt kell 01:24 startima (stardiaken on avatud kaks tundi). Ilmapronoosid on Kennedy Kosmosekeskuse kohta Floridas enamasti soodsad ning rakett väidetavalt nüüd täiesti töökorras. Juhul kui siiski 2. aprillil starida ei saa, siis uued võimalused selleks on 3.-6. aprillini.

Missiooni kavaks on väga lühidalt startida Maalt, lennata ümber Kuu ning turvaliselt naaseda. Orbiidile ümber Kuu seekord ei jääda. Kapsli teekonnaks on valitud kõige lollikindlam nii-nimetatud vabanaasmise trajektoor. See tähendab, et kapsel kiirendatakse Maa orbiidilt sellises suunas ja kiirusele, et Kuu gravitatsioon ise selle trajektoori täpselt selliseks kõverdab, et kapsel tagasi Maa suunas kukuks. Sellise lähenemise eeliseks on, et ära jääb kapsli pidurdamine Kuu orbiidi saavutamiseks ning selle järgnev kiirendamine tagasi Maa juurde jõudmiseks.

Lähimas punktis möödub Orioni kapsel ja neli selle reisijat 6513 kilomeetri kauguselt Kuu pinnast. Missiooni pikkuseks on kokku 10 päeva. Maandub Orioni kapsel plaanide kohaselt sarnaselt Apollo missioonidele Vaikses Ookeanis, kus seda ootavad spetsiaalsed päästelaevad. Kui välja arvata vabanaasmise trajektoori kasutamine, on kogu asi väga sarnane 1968. aasta jõulude ajal startinud Apollo 8 missioonile, mille käigus külastasid astronaudid Frank Borman, Jim Lovell ja William Anders esimeste inimestena Kuu ümbrust. Toona tehti enne Maa poole tagasi suundumist Kuu ümber ka 10 orbiiti.

Artemis II nime kandev missioon on NASA järgmise põlvkonna kuuraketiks ristitud SLS-i teine lend* ja selle esimene mehitatud lend. Peaaegu sada meetrit kõrge raketi abil Kuu suunas lennutatud Orioni kapsli reisijateks on valitud USA astronaudid Reid Wiseman, Victor Glover, Christina Koch ning Kanada Kosmoseagentuuri astronaut Jeremy Hansen. Seltskond on võrdlemisi kirju ja seda mitte päris kogemata. Kui kõik läheb hästi, siis saab lend kirja kolm ajaloolist "esimest". Nendeks on Kuu lähiümbrust esimesena külastanud naine (Koch), esimene mustanahaline (Glover) ja esimene mitte-ameeriklane (Hansen). Viimase jaoks on tegemist üldse esimese kosmoselennuga.

All on näha animatsiooni Artemis II trajektooriga. Maa ja Kuu omavaheline kaugus on mõõtkavas ning video üleval nurgas on näha missioonile kulunud päevi. Allikas: NASA

*Artemis I oli 2022. aasta novembris toimunud mehitamata missioon, mis saatis Orioni kapsli esmakordselt ümber Kuu.