Oleme sunnitud kurbusega teatama, et elavate kirjast on lahkunud Eesti legendaarne astronoom ja teaduse populariseerija Jaak Jaaniste (25.05.1944 - 03.08.2025). Jaaniste oli viljaka teadustöö kõrvalt pikaaegne Eesti Maaülikooli dotsent, Tartu Tähetorni koolitaja ja planetarist ning üks Ahhaa teaduskeskuse ja Eesti Astronoomia Seltsi kokkutulekute algatajaid. Tema ja Enn Saare autorlusel 1990. aastal ilmunud Täheatlas oli meie (ja kindlasti ka paljude teiste jaoks) esimeseks emakeelseks kokkupuuteks astronoomiaga. Raamatust ilmus alles eelmisel aastal uusversioon. Lisaks sellele on Jaaniste õpiku Kosmoloogia autor, mille veebiversiooni leiab siit: https://opik.obs.ee/
Astromaania
Astronoomiast Tõrva Astronoomiaklubi vahendusel
teisipäev, 5. august 2025
Pahupidi galaktika NGC 1313
Mitte kõik galaktikad ei ole kaunid spiraalid või ühtlased elliptilised tähtede pallid. Tegelikult on arvuliselt lausa enamus galaktikatest ebakorrapärased tähtede kogumid. Enamasti on sellised aga suhteliselt pisikesed ning liiguvad suuremate galaktikate orbiitidel. Üheks erandiks on antud galaktika tähisega NGC 1313, mis asub meist umbes 15 miljoni valgusaasta kaugusel Võrgu tähtkuju taustal. Inglise keeles kannab see Topsy Turvy galaktika hüüdnime (umbkaudses tõlkes "pahupidi") ning läbimõõdult on see kusagil 50 tuhat valgusaastat ehk umbes pool Linnuteest. Avastati see juba 1826. aastal šoti astronoom James Dunlopi poolt.
esmaspäev, 4. august 2025
Kosmosejaam ja Niiluse delta
2021. aasta novembris pildistati SpaceX Crew Dragon Endeavouri kosmosekapsli pardalt osakest Rahvusvahelisest Kosmosejaamast ning selle taustal tuledes säramas Niiluse tihedalt asustatud deltat. Foto tehti peale seda kui kapsel 235-päevase missiooni järgselt jaamast lahkus ning enne Maale suundumist selle ümber tiiru tegi. Kosmosejaam tiirleb Maa ümber umbes 400 kilomeetri kõrgusel.
laupäev, 2. august 2025
Phobos ja Olympos Mons
Marss, selle ja tegelikult Päikesesüsteemi suurim vulkaan Olympos Mons ning selle kohal orbiidil tiirlev kuu Phobos. Foto on tehtud Euroopa Kosmoseagentuuri Mars Expressi poolt, mis on punase planeedi ümber tiirelnud juba 2003. aastast.
![]() |
Kaks pilti SpaceEngine'i vahendusel. Olympus Mons on küll väga kõrge, aga ühtlasi ka väga lauge ning katab umbes Prantsusmaa või Hispaaniaga võrreldava pindala - Marsi pinnal seistes polegi võimalik enamikku mäge korraga näha. Ülemine pilt on tipust, kaldeera servalt ning alumine vaatab mäe jalamit ümbritsevat kaljuserva. Mägironijate jaoks on see väga igav mägi. Kui mõned üksikud järsemad servad välja jätta, on kogu teekond tippu üks väga pikk kergelt ülesmäge jalutuskäik. |
reede, 1. august 2025
Jupiteri suurim kuu Gaymedes maapinnalt
Mõnikord on päris hämmastav kui kaugele on jõudnud harrastajatele kättesaadav tehnika astrofotograafias. All vasakul 2023. aasta foto Jupiteri suurimast kuust Ganymedesest, pildistatud maapinnalt Saksamaa astrofotograaf Uwe Meilingi poolt. Paremal on näha väljalõiget Stellariumist, kuidas kuu pind peaks Maa perspektiivist samal ajal välja nägema. Tekstiga on märgitud heledate kraatrite Cisti ja Tros asukohad.
neljapäev, 31. juuli 2025
Planetaarudu NGC 6072
James Webbi kosmoseteleskoop on pildistanud omapärase kuju ja struktuuriga planetaarudu NGC 6072, mis asub meist umbes 3200 valgusaasta kaugusel Skorpioni tähtkuju suunal. Planetaarudud on kosmilises mõttes üsna viivukesed (paarkümmend tuhat aastat) paisuvad gaasist ja tolmust pilved, mis on alguse saanud surevate Päikese-mõõtu tähtede laiali hajuvast materjalist. Enamasti on need kujult kas ümarad või siis vähemalt mingis suunas sümmeetrilised. Esmapilgul näeb NGC 6072 aga välja otsekui laialivalgunud värviplekk. Seda eriti nähtavas valguses.
Webbi lähi-infrapunas foto planetaarudust NGC 6072. Webbi kesk-infrapunas foto planetaarudust NGC 6072.
teisipäev, 29. juuli 2025
Siis kui DART põrgatati asteroidiga
2022. aasta septembris põrgatati umbes 175 meetrise läbimõõduga asteroid Dimorphosega kosmoseaparaat DART. Kokkupõrke hetkel liikus enam kui poole tonnise massiga DART suhtelise kiirusega 6 kilomeetrit sekundis. Kuna Dimorphos tiirleb ümber suurema Didymose, loodeti kokkupõrkega selle tiirlemisperioodi mõõdetavalt muuta, tõestades sellega, et põhimõtteliselt on võimalik sarnast lahendust kasutada Maale ohtlike asteroidide kursi muutmiseks.
reede, 25. juuli 2025
Tõrva Astronoomiaklubi esimene teleskoop müügis
- apertuuri mask - sisuliselt alumiiniumist CNC-pingis välja freesitud rõngas peapeegli ees, mille mõtteks oli parandada tähekujutiste teravust varjates ära peegli ebatäiuslikest servadest tingitud soovimatuid peegeldusi. Võime öelda, et see õnnestus ning vaade ja fotod läbi teleskoobi on selgemad kui uuena.
- laiem teleskoobi häll - klambrid, mis teleskoopi monteeringu (statiivi) küljes hoidsid olid mingil põhjusel ilmselgelt liiga kitsad. Need tekitasid selle suhteliselt pikas torus liigset staatilist painet ja tuulistes oludes ka värinat. Laiem häll lisas omajagu stabiilsust.
- Wilcox Rotating Rings - ühe hobiastronoomi suhteliselt hiljutine leiutis, mille abil saab newton-tüüpi teleskoopi vaatluse ajal "hällis" pöörata, ilma et see gravitatsiooni mõjul edasi-tagasi nihkuks ning tasakaalu rikuks. Fotodel on neid teleskoobi küljes näha siniste rõngastena - sisuliselt plastiktoru ja klambrid. Tegemist on väga lihtsa aga kasuliku lisaga, mida teleskoobitootjad mingil põhjusel veel standardiks ei ole võtnud.
- lisaplaadid fokuseerija ja sihtija alla - veidi keerukam ehitustöö, milleks oli kumerate lisaplekkide lisamine teleskoobitoru sisemusse eesmärgiga vähendada kaamera raskusest tulenevat painet ning seega soovimatuid optilisi moonutusi astrofotograafias.
- isetehtud lisaklamber sihtijale/gideerijale - Bresseri enda standard sihtija kinnitamiseks ei ühildunud enamike juhatuspikksilmadega. Sai fabritseeriud, kinnitatud ja jäigastatud üks lisaklamber, mida saab kasutada toru digitaalseks gideerimiseks.
neljapäev, 24. juuli 2025
Betelgeuse pole üksi
Autor: Üllar Kivila
Astronoomid on juba mõnda aega kahtlustanud, et hästituntud Orioni tähtkuju punasel hiidtähel Betelgeusel võib leiduda lähedane kaaslane, mida on oma ematähe suure heleduse kõrval väga raske eristada. Nüüd on 2024. aasta detsembris tehtud vaatluste põhjal seda tõenäoliselt esmakordselt nähtud. NASA Amesi Uurimiskeskuse vanemteaduri Steve Howelli juhitud töörühm kasutas Hawaii saarel asuvat Gemini teleskoopi, mis on oma 8,1-meetrise peapeegliga üks maailma suurimaid.
![]() |
Betelgeuse on punakas-oranž täht Orioni tähtkuju "õlal". Eestist saame seda vaadelda sügishommikutel, talveöödel ja varakevade õhtutel. Foto: H. Raab |
![]() |
Betelgeuse on muutliku heledusega täht - siin on näha selle variatsioone viimase paari aastakümne jooksul. Umbes aastapikkune pulseerimine tuleneb tõenäoliselt tähe enda muutlikkusest, kuid pikemaajalised variatsioonid on pikemat aega andnud astronoomidele alust arvata, et Betelgeusel võib olla kaaslane. Graafikul on selgelt näha 2020. aasta alguses aset leidnud nn suur tumenemine, kus Betelgeuse heledus kahanes ligi kolmandikuni tavapärasest keskväärtusest. Selle tekitajaks oli kõige tõenäolisemalt tähelt välja pursanud ainepilv, mis eemaldudes jahtus ning sattus juhtumisi enam-vähem täpselt meie vaatesuunale, blokeerides osa tähevalgusest. Andmed: American Association of Variable Star Observers (AAVSO) |
Hämarikud ja valged ööd
Suvisest pööripäevast on paar päeva enam kui kuu möödunud ja õhtud on muutunud silmnähtavalt pimedamaks. Öösel hakkavad juba lisaks heledamatele tähtedele ja planeetidele nähtavaks muutuma ka nõrgemad objektid. Niinimetatud süvataeva objektide (galaktikad, kerasparved, udukogud) vaatlemiseks teleskoobiga on veel veidi vara, aga ega seegi aeg enam kaugel pole.