Hubble kosmoseteleskoobi vaade Jäära tähtkujus asuvale galaktikale NGC 691. Tegemist on klassiklise spiraalgalaktikaga, mis asub meist umbes 120 miljoni valgusaasta kaugusel ning selle mõõtmed on võrreldavad Linnuteega. Selle avastajaks oli 1876. aastal saksa-briti astronoom William Herschel.
Astromaania
Astronoomiast Tõrva Astronoomiaklubi vahendusel
esmaspäev, 31. märts 2025
pühapäev, 30. märts 2025
Kolm päikesevarjutust
Kolm vaadet laupäevasele (29. märts) osalisele päikesevarjutusele. Esimesel on näha varjutuse aegvõtet Tallinnast. Selle autoriks on Dzmitry Kananovich. Teisel klipil on näha varjutust läbi Meteosat-12 satelliidi. Pange tähele varju, mis libiseb üle põhjapoolkera. Kolmandaks on vaade varjutusele Tõrvast selle tipus.
reede, 28. märts 2025
Kosmiline tornaado ja kauge galaktika
Kui enamuse ajast tegeleb ligi 10 miljardit dollarit maksma läinud james Webbi kosmoseteleskoop vaatlustega, mis paistavad võibolla kaunid vaid neid läbiviivatele astronoomidele, tehakse sellega vahel ka niinimetatud ilupilte, mida saavad nautida kõik. On ju inimesed visuaalsed loomad ja ka astronoomidele meeldib näha milliseid kauneid objekte ja struktuure universumis leidub.
Täissuuruses: https://stsci-opo.org/STScI-01JNGVAQKT0ATWEE89D918J3HF.png
neljapäev, 27. märts 2025
Osaline Päikesevarjutus Eestis 29. märts 2025
Juba sellel laupäeval (29. märts) on Eestist näha võrdlemisi haruldast loodusnähtust, kus Kuu varjutab osaliselt Päikese. Eelmine selline juhus oli Eesti kohal toimumas (olgugi ilm oli toona päris pilvine) 2022. aasta oktoobris ja järgmine tuleb järgmise aasta augustis. Ilusti vaadeldavalt varjutas Kuu osaliselt Päikese viimati 2021. aasta juunis.
![]() |
Päikesevarjutuse kaart. Tumadamal varjutatud alades on näha sellest suuremat osa. Allikas ja suurendatav kaart: https://www.timeanddate.com/eclipse/map/2025-march-29 |
teisipäev, 25. märts 2025
Euroopa taevas oli näha SpaceX-i spiraali
Eile kella 22 ajal nähti suurest osast Euroopast ja ka Eestist taevas suurt helendavat spiraali. Nagu ka nüüdseks on siin-seal meedias räägitud, siis tegemist oli järjekordse SpaceX Falcon 9 stardist tuleneva nähtusega. Nimelt lastakse peale millegi orbiidile lennutamist (antud juhul ilmselt mingisugune salastatud satelliit) raketi teisest astmest välja üleliigne kütus, mille tulemusel hakkab see pöörlema. Kütus ise külmub ning päikesevalgus peegeldub moodustunud kristallidelt, tehes selle taevas nähtavaks.
Alati sellist asja ei näe. Esiteks ei lähe kõik raketid meie maailmanurgast üle ja teiseks peavad tingimused olema õiged - pime taevas, aga rakett ja selle kütus veel Päikese poolt valgustatud.
Astronoomiaklubi astrofotod: Kassisilma planetaarudu (NGC 6543)
Kevadises õhtutaevas paistavas Lohe tähtkujus asub planetaarudu NGC 6543, mida tuntakse astronoomide ja harrastajate seas paremini Kassisilma uduna. Avastati see juba 1786. aastal kuulsa saksa-briti astronoomi (ja helilooja) William Herscheli poolt ning tegemist oli esimese omataolisega, mille spektrit astronoom William Huggins 1864. aastal uuris. Nähes selles heledaid niinimetatud kiirgusjooni järeldas Huggins, et taoliste udude näol on tegemist hõredast ioniseeritud gaasist moodustisega.
Tänaseks teame, et Kassisilma udu on tekitanud selle südames asuv surev niinimetatud Wolf-Rayeti täht ning see koosneb sisuliselt selle poolt eemale heidetud ja kuumutatud gaasist. Udu jagatakse tegelikult enamasti kaheks osaks. Suurem roheline ja punane, kuid väga hõre ja tuhm "silmaiiris", sai alguse ajal kui täht oli veel punane hiidtäht ning selle hõre atmosfäär minema hajus. Udu keskel asub aga väga kuum (80 tuhat kraadi) tuum, mis on tekkinud hilisemal ajal ning millel on tegelikult väga palju keerukam struktuur.
esmaspäev, 24. märts 2025
Orioni tähtkuju ja udud selles
Talvetaevas hakkab õhtuti juba loojuma ning sellega koos võimas Orioni tähtkuju. Allolevas videoklipis on näha, et milline näeb välja Orioni tähtkuju ja selle ümbrus kui selle suunas tulevat valgust teleskoobi abil tundide viisi koguda. Nähtavale tulevad Orioni suur udukogu (M42), Leegi ja Hobusepea udukogud Alnitaki tähe lähistel ja Orioni piirav poolkaarjas Barnardi silmus. See viimane kujutab endast hiiglaslikku vesinikgaasipilve.
pühapäev, 23. märts 2025
Astronoomiaklubi astrofoto: Sigari galaktika (M82)
Tehnika: Celestron 9.25 EdgeHD (@f10), kaamera ZWO ASI071MC-PRO, 195x240sek, gain 120, filter L-Pro, monteering EQ6R-PRO, OAG-gideeritud. NINA, Pixinsight, PS
reede, 21. märts 2025
Kuuvarjutused ja Maa vari
Astrofotograaf Tim Martin pani ühele fotole kokku 22 aasta jooksul toimunud ja jäädvustatud kuuvarjutused, et visualiseerida täit Maa varju, mis üllatus-üllatus on täiesti ümmargune.
Kuuvarjutus on olukord, kus Kuu tiireldes ümber Maa, liigub läbi viimase poolt heidetud varju. Kuna Maa on ekliptika suhtes kaldu ning kaldu on ka Kuu orbiit Maa ekvaatori suhtes, siis praktiliselt alati liigub Kuu Maa varjust läbi veidi erineva trajektooriga. Nii on meil vahel osalised kuuvarjutused (Kuu vaid riivab varju) ja vahel täielikud kuuvarjutused (Kuu satub kasvõi korraks täielikku varju).Euclidi esimesed mosaiigid universumi sügavustest
![]() |
Erinevad jäädvustatud galaktikad. https://euclid.caltech.edu/.../euclid20250319c-galaxies... |
![]() |
Euclidi poolt jäädvustatud graviatsiooniläätse kandidaadid. https://euclid.caltech.edu/.../euclid20250319b-strong... |
*kui keegi soovib aidata Eclidi ja teiste suuremahuliste vaatluste käigus pildistatud galaktikaid liigitada, siis seda saab teha kodanikuteadlatele suunatud projekti raames siin: https://www.zooniverse.org/projects/zookeeper/galaxy-zoo/